Erinevaid meenutused ja sündmused

Hea Peetri kogudus!

 

Veebruarikuu vältel seome oma jumalateenistustes kokku kimbu erinevaid meenutusi ja sündmuseid. Need kõik kokku aitavad meil luua pilti meie kohast kristlaste ja eestlastena siin maailmas.

 

17. veebruaril (tähistame 14.02.) algab tänavu Kristuse kannatamisaeg ehk paastuaeg. Õieti eelnevad sellele juba kolm nö eelpühapäeva alates 31. jaanuarist. Kuigi paastumine pole meie ajal ehk enam kuigi palju kasutusel (vanad luterlased 16.-17. saj. tegid seda), tuletab see meile meelde, et astume koos Kristusega vastu Tema kannatusele. Piirates enda muid huvisid ja vajadusi, et näha, mis Tema meie heaks on teinud. Jumalateenistuse laulud muutuvad seega mazhoorsemast toonist minoorsemaks ja teksti poolest tuletavad meile meelde kannatusi ja surma. Kuid mitte selleks, et meid nutma panna. Pigem tuletab kannatusaeg meelde, et me kõik oleme apostli sõnul ristimises „koos Kristusega maha maetud, et koos Temaga käia uues elus“.

Nõnda võime Jeesusega koos igal kirikuaastal minna Jeruusalemma, kogeda Tema lunastustööd ristil meie eest, teades, et tee lõpul ootab meid ülestõusmise püha rõõm. Koos Temaga ja Temas! Kristlasel aga ei saagi olla suurimat rõõmu. Tänavu juba 4. aprillil.

Praktilise nõuandena Kristuse kannatamisajaks võime mõelda loobumisele mõnest mugavusest, et säästetava läbi teenida ka neid Jumala loodud kaasinimesi, kes kannatavad siin maailmas meist rohkem. Näiteks praegu Haiitil.

 

7. veebruaril mõtleme kõigile sõdades langenutele, eriti meie rahva poegadele ja ka tütardele. Paljud neist hukkusid Eesti omariikluse nimel võideldes, nii Vabadussõjas kui Teise Maailmasõja rinnetel. Viimasel puhul tuli eestlastel valida kahe halva vahel. Ja ajaloo paratamatuses kanda relva võõras armees, siiski sinimustvalge märgiga. Ka soomepoisid kuuluvad siin meie vabadusvõitlejate kilda. Hoidkem meeles ka neid loendamatuid kaasmaalasi, kes metsavendadena, Siberi vangilaagrites või küüditatutena oma elu jätsid. Meenutagem teisitimõtlejaid ja Tshernobõli haavadesse surnuid, väliselt rahuajal, kuid tegelikult sõjas hukkunuid. Näiteks Nõukogude armee ajateenistuses teadmata põhjustel surnuid. Hoidkem oma palvetes ammustel aegadel Rootsi, Vene tsaari jt armeedesse jäänuid. Viimaks ka eesti sõjamehi, kes elu jätnud Iraagis ja Afganistanis.

 

21. veebruaril tähistame kiriklikult meie omariikluse sünnipäeva, Eesti Vabariigi 92. aastapäeva. See aastapäev, mis pea igal aastal Kristuse kannatusaja sisse jääb, seob hästi kokku meie kannatused rahvana ning Tema kannatuse ka meie, eestlaste eest. Pidagem oma riiki ja rahvast kalliks ning ärgem unustagem, et meie kohus on kodus ja võõrsil oleva Eesti eest lakkamatult palvetada. Tajudes meie osadust ja ühtsust ning oodates Tema tulemist, kes meid kõiki igavesti ühendab!

 

Teie teenija vend Issandas ja sõber Tauno Teder

Comments